HORVAATIA


Horvaatia on osa kunagisest Jugoslaaviast - tänapäeval riik Aadria mere kaldal, mis saavutas iseseisvuse 1991.a.

Horvaatia jaguneb kolmeks regiooniks – tasandikuline - (nizinska Hrvatska), rannikuala – (primorska) ja mägede piirkond – (gorska ).
Horvaatia naabriteks on Sloveenia, Ungari, Bosnia&Herzegoviina, Serbia ja Montenegro

Rahvaarv: u. 4,5 milj.
Pindala: 56 542 km2
Kõrgeim mäetipp: Dinara 1830m
Pealinn: Zagreb (u 800 000 elanikku)
Riigikord: parlamentaarne demokraatia
Religioon: 89% rooma-katoliku
Keel: horvaadi, räägitakse ka serbia, inglise, saksa, itaalia keelt
Valuuta: Horvaatia KUNA (HRK)

Vahemaad

Trieste lennujaam - Umag: 92 km
Trieste lennujaam - Poreč: 121 km
Ljubljana - Umag: 120 km
Veneetsia - Umag: 220 km

Rannad

Istra poolsaare rannad varieeruvad kiviklibustest kaljusteni. Kuivõrd rannajoon on hästi sopiline, siis leiab soovija endale rannas hõlpsasti päris privaatse kohakese. Fakti, et Istras liivarannad praktiliselt puuduvad, kompenseerib kristallselge merevesi. Tänu vee selgusele on siin ka ülihead sukeldumisvõimalused.

Kliima 

Istra poolsaarel valitseb geograafilisest asukohast tingituna eriline vahemereline kliima. Põhjast kaitsevad karmide kliimamuutuste eest Alpid. Suvekuudel puhub siin pehme tuul maestral ning seetõttu ei ole kunagi liiga palav. Mõnusat kliimat oskavad hinnata ka naaberriikide elanikud, kes siia kesksuvise kuumuse eest varju poevad. Suvel on päevane temperatuur mõnusalt soe ning õhtud ei ole hirmus palavad. Lühikesi kuumaperioode esineb vaid haruharva. Vaatamata sellele, et päevane temperatuur on jahedam kui mõnes teises naaberriigis, on Aadria mere vesi pidevalt soe. Kõige külmem on merevee temperatuur märtsis, u 10 kraadi. Õhuniiskus on eriti rannikualadel küllalt kõrge.
  juuni juuli august
Max/min õhutemperatuur 25/17 28/19 28/19
Keskm. merevee temperatuur 20 23 24

Miks reisida Horvaatiasse?

  • Istra poolsaar on üks väheseid oma traditsioonilise eheduse säilitanud piirkondadest Euroopas, so tõeline roheline paradiis kesk urbaniseerunud ja kiirustavat maailma. Südamekujulise poolsaare loodusrikkuste värvipaletis domineerivad valged, hallid ja punased toonid. Põhjaosa lainjat rannajoont palistavad valged lubjakivikaljud, keskel laiub hallikat tooni veerohke tasandik, edelas lõõmavad punase pinnasega orud. Salvei-lõhnaline idarannik, põhjas varjulised tamme- ja pöögisalud, lõunas ja läänes aromaatsed männimetsad, igihaljad makjapuhmad, tuhandeaastased oliivipuud ning viinamarjaväljad.
  • Maalilised ranna- ja mägikülad, Vahemere-hõngulised ning elust pulbitsevad rannikulinnad, kristallpuhast õhku peituvad maalilised keskaegsed kindluslinnad Motovun,Buzet ja Labin.
  • Poolsaare põhjaosas laiuv Dinaric mäemassiiv eraldab Istrat ülejäänud mandri-Horvaatiast ja siit üle lahe asub juba Itaalia. Istra on ajalooliselt kuulunud ka Veneetsia linnriigi koosseisu. Itaalia  nö kohalolekut tunneb piirkonnas ka tänapäeval kõikides sfäärides – itaalia keel on tihti kohalikele teiseks suhtluskeeleks, paljudel on itaalia pass ning Istra kõikide linnade nimetustel on ka itaaliakeelne vaste ning tänavanimedki rööpselt nii horvaatia kui itaalia keeles.
  • Lisaks Itaaliale on Istria üle elanud Bütsantsi, Rooma, Austria-Ungari ja Jugoslaavia valitsejad ja seetõttu hõlmab endas rikkalikku ja mitmekesist kultuuripärandit. Arheoloogilisi vaatamisväärsusi leidub erinevatest ajastutest - võluvaimad neist on Pula suurejooneline Rooma amfiteater, Poreči keskaegse linna romantika ning UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud Püha Euphrasiuse basiilika.
  • Istra administratiivkeskuseks on sisemaal asuv Pazin, seevastu rannikulinn Pula oma vilka sadamapiirkonna ja rooma-aegse amfiteatri varemetega on vaieldamatult poolsaare majandus- ja kultuurielu keskuseks. Tõeliseks magnetiks on idülliline kaluriküla Rovinj, kunagise antiiklinna kohale rajatud Poreč 
  • Istra poolsaarel on 537 km ulatuses valgeid kiviklibuseid randu - üle 40 ranna on puhtuse märgiks pärjatud sinise lipukesega.
  • Sind ootavad maitsvad söögid ja jumalikud veinid. Poolsaare põhjaosa maapõues peituvad hinnalised trüflid.
  • Lennuk maandub Trieste lennujaamas (Itaalias) , kust transfeer Istra poolsaare (Horvaatia) kuurortidesse kestab umbes 1,30 - 2 tundi. Istra on Aadria mere suurim poolsaar (3600km2). Itaalia linnast Triestest pisut lõuna pool, millest enamik kuulub Horvaatiale.

Kuurortpiirkondadeks on Poreč ning Umag. 

Horvaatia on aasta-aastalt populaarsust aina juurde kogunud, sest:
  • päikesenautleja leiab siin kirka ja puhta veega rannad
  • matkasõpra ootavad vapustavad loodusrajad
  • kultuurihuviline saab nautida erinevaid põnevaid ajaloolisi vaatamisväärsusi - neist koguni 14 on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Rannad

Istra poolsaare rannad varieeruvad kiviklibustest kaljusteni. Kuivõrd rannajoon on hästi sopiline, siis leiab soovija endale rannas hõlpsasti päris privaatse kohakese. Fakti, et Istras liivarannad praktiliselt puuduvad, kompenseerib kristallselge merevesi. Tänu vee selgusele on siin ka ülihead sukeldumisvõimalused.

Horvaatia viisainfo

Eesti passiga kodanikud ning samuti Eesti elamis- ja tööloaga Vene passi või välismaalase halli passiga reisijad võivad Horvaatias viibida viisavabalt 90 päeva.
Kuivõrd lennuk maandub Trieste lennujaamas (Itaalias), siis ületatakse Horvaatia piir turismibussiga. Istra poolsaart külastab pidevalt turiste erinevatest EL riikidest, seega on piiriületus tavapärane ja lihtne protseduur.
Vaatamata sellele, et Horvaatia ei ole veel EL liige, saavad kõik Eesti passiga reisijad  piiri ületada lisaks passile ka ID kaardiga.
Eesti elamis- ja tööloaga Vene passi või halli välismaalase passiga reisijad peavad piirikontrollis esitama niipassi, mis on kehtiv vähemalt 3 kuud pärast reisi  ning elamis- ja tööloa Eestis või ID-kaardi, mis kehtib vähemalt 3 kuud pärast reisi  
Riiki sisenemisel on lisaks reisidokumentidele vajalikud järgmised dokumendid:
  • edasi-tagasi lennupiletid
  • hotellibroneering
  • reisikindlustus kogu reisi perioodiks
  • piisavate rahaliste vahendite olemasolu (krediitkaart või sularaha) summas 100 eur/päevas inimese kohta.
NB! Juhul kui Eesti elamis- ja tööloaga  ning Vene passiga reisija ostab vaid lennupileti, siis peab tal olema erakutse Horvaatiast. Kui Vene passiga reisijal ei ole ei reisikorraldaja kaudu vormistatud hotellibroneeringut ega kutset, tuleb  Helsingi saatkonnas vormistada Horvaatia viisa.

Hea teada:

Joogivesi 
Kraanivee joomine ei ole keelatud, kuid soovitatakse kasutada pudelivett
Turvalisus 
Käesolevaks ajaks on 1990tel aset leidnud Serbia-Horvaatia sõda saanud kurvaks ajaloofaktiks, kuid siiski peab siin ringi reisides olema delikaatne ja vältima sõja teemal kõnelemast või ka liiga ägedalt oma arvamust avaldamast – mälestused juhtunust on kohalike jaoks liiga valusad. Tänapäeval on Horvaatia turvaline nii rendiautoga seiklejatele, matkajatele kui ka kuurortpiirkondades rannamõnude nautijaile. Kuid nagu tavapärased turvameetmed seda ette näevad, ärge jätke isiklikke esemeid järelvalveta ning hotellitoas rentige oma asjade hoidmiseks seif. Omal käel maad avastama minnes järgige siiski ametlikult kaardistatud matkaradasid ja maanteid. Kohalikud elanikud on reeglina väga sõbralikud ja abivalmid, pildistamiseks ja filmimiseks on siiski viisakas luba küsida. Üldine hädaabinumber on 112.
NB! Politseinikke ja sõjaväelasi, k.a militaarobjekte ei ole lubatud pildistada ja filmida, samuti soovitatakse hoiduda rannikukuurortides asuvate striptiisiklubide külastamisest, teile esitatav arve võib olla ehmatavalt suur ja selle tasumata jätmine on praktiliselt võimatu.
Helistamine 
Helistada on võimalik telefonikaartidega, mida saab osta kioskitest ja kauplustest. U 3,40 € maksva kaardiga saab Eestiga rääkida u 15 min vältel.
Mobiiltelefoniga helistamine – kohalikud operaatorid on T-Mobile, VIP ja Tele2, kõneminut Eestisse maksab u 1,3 €, vastuvõetava kõneminuti maksumus 0,4 € ja sms-i saatmine 0,3 €. Soovi korral saab osta ka Tele2 ettemakstud SIM-kaarte, hinnaga alates 3,40 €. Horvaatia suunakood on +385. Erinevatesse  piirkondadesse helistamisel on eri suunakoodid, nt Zagreb 01, Istra 052.
Internet 
Suuremad netioperaatorid on METRONET ja ISKON. Horvaatias on nii  internetikohvikuid kui ka wifi leviala.
Elekter 
220V
Raha ja krediitkaardid
Horvaatia rahaühik on KUNA e HRK. 1 euro eest saab u 7,36 kunat (märts, 2011). Rahavahetuspunktid on olemas nii lennujaamas, postkontorites kui pankades ( nt Istarska Banka ) Pangaautomaate ( bankomat ) on piisavalt. Kasutusel on rahvusvaheliselt tuntud pangakaardid ( Visa, Mastercard, American Express ),

Kuurortid:

Krk

Krki saar on Aadria mere suurim saar ning siin asub ka Krki rahvusvaheline lennujaam. Horvaatia maismaaga ühendab saart kaasaegne sild. Krk meelitab külastajaid oma fantastilise looduse ja pehme kliimaga. Saare maastikku muudavad mitmekesisemaks väikesed lahesopid. Krk, saare suurim linn, on silmapaistev oma muljetavaldava vanalinna, katedraali ja linna kaitsemüüri jäänuste poolest.
Krk on samanimelise saare suurimas asulas paiknev keskne linn ja ajalooline Rooma piiskopkond. Siin saab külastaja nautida fantastilist loodust ja tunda ajalootukset. Antiikne Krki linn on üks Aadria mere piirkonna vanimaid asulaid. Siin on pidevalt elatud alates Vana-Rooma ajast ning tegemist oli koguni ajaloolise Rooma provintsi Dalmaatsia osaga. Linnas võib märgata keskaegseid kindlusi, sealhulgas Kamplini pargi lähedal asuvat Frankopani kindlust; sadamat ja keskväljakut.
Tänasel päeval elab linnas umbes 6000 inimest. Kuna linnas asub palju baare ja restorane, tuntakse Krki linna saare ööelu keskusena. Linnas korraldatakse mitmeid paadiekskursioone. Saare lõunaosas asuv Krki linn asub 27 km kaugusel saart mandriga ühendavast ja kõige kaasaegsemast Krčki sillast.

Opatija

Opatija (44 km Rijeka lennujaamast ja 200 km kaugusel Zagrebist) on tuntud kui kõige populaarsem ja luksuslikum kuurort Aadria mere põhjarannikul.
Linn on kasvanud 15. sajandil rajatud benediktiini kloostri ümber ning täna nimetatakse Opatijat ka turismi esimeseks „leediks. Alati haljendavasse Opatijasse suhtusid suure soosinguga ka Austria-Ungari impeeriumi valitsejad ja aadlikud. Linna muudab ainulaadseks selle 18.-19. sajandist pärit hästisäilinud hoonete arhitektuur.
Siin paikneb arvukalt mainekaid hotelle, mis suudavad rahuldada ka kõige nõudlikumate klientide soove. Enamik neist võib mahutada kuni 8000 külastajat. Kuurordis on rohkelt baare, kohvikuid, tenniseväljakuid, basseine ja ka jahisadam. Enamik bare on avatud kuni hommikuni.
Tänu suurepärasele subtroopilisele kliimale peeti Opatijat juba eelmisel sajandil parimate kliimatingimustega kuurordiks terves Euroopas. Siin on võrreldes muude lähipiirkondadega märksa soojem. Mäed on need, mis eraldavad linna ülejäänud maa mandriosast. Piirkonna kõrgeimaks tipuks on Učka (1400 m). Kuna kuurordi mikrokliima on erandlik, sobib paik puhkamiseks igal aastaajal. Jaapani kameeliatest on saanud koguni Opatija turismi sümbol.
Opatijast 6 km kaugusel asub hubane ja väike Lovrani kuurort, mis on sobilik paik rahuliku puhkuse otsijatele. Lovranil on õdus vanalinn mitmete restoranide ja kohvikutega.

Porec

Porec on Istria piirkonna kõige populaarsem puhkuse sihtkoht ning seda on korduvalt nimetatud Horvaatia tippkuurortiks Horvaatia Rahvusliku Turismibüroo poolt.
Põhilised turismipiirkonnad on linnast lõunapool asuvad kaks lahte nimedega Zelena ja Plava Laguna (Roheline ja Sinine Laguun). Mõlemad on peaaegu nagu väikesed linnad, kus asub mitmeid hotelle, kämpinguid, sadam ning ostu- ja meelelahutuspiirkonnad.
Võttes arvesse linna pikka ajalugu ja mitmeid ajaloolisi vaatamisväärsusi, on vanalinna külastamine kohustuslik. Eriti silmapaistev on 6. sajandist pärinev eufraasia basiilika, mis on täiuslikult säilinud ja tuntud oma ilusate kuldmosaiikide poolest.

Baška

Baška - kõige populaarsem väikelinn Krki saarel. Baškas asub üks ilusamaid läbipaistvaima veega kivikliburandu. Kuurort asub rahulikus orus, mida ümbritsevad viinamarjaistandused, oliivisalud ja majesteetlikud Velebiti mäed.
Baška vanalinnas on säilinud mitmed Rooma aja kultuuri- ja sakraalmälestised. Baškas on mitu kivikliburanda. Randadest kauneim on “Suur rand “ (Vela Plaza), mis ulatub kesklinna, baaride, restoranide ja kohvikute lähedale. “Suur rand “ katab rannikul 1800 meetri pikkuse ala. Kivikliburand on lastesõbralik ja sobilik ka neile, kes ujuda ei oska.

Malinska

Malinska on Krki üks olulisemaid turismilinnu, mida nimetatakse „kuldsaareks“.
Kuurort asub ranniku kirdeosas ning on ümbritsetud lopsaka vahemereliku loodusega. Rannikupiirkonna puutumata looduslik ilu paneb imestama iga külastaja; lugematutel kaljudel looklevatel teeradadel matkates on võimalus nautida eksklusiivseid vaateid. Linn ise tervitab teid aga kaasaegse ja elava meelelahutusega.
Krki saar, millel Malinska asub, on erakordne selles mõttes, et seda saab ja ei saa nimetada saareks. Kahtlemata on paik igast küljest ümbritsetud merega. Kuid samas on see piirkond mandriga väga tihedalt seotud. Üle mere ulatuv modernistlik sild ühendab saart Horvaatia mandrialaga. Saarel asub ka lennujaam, kuhu saabub reisijaid üle kogu maailma.

Njivice

See endine kaluriküla on Krki saare üks lemmik puhkepaiku. Esmakordselt on Njivic’i mainitud 1474. aastal. Nüüd meenutavad paiga kuulsusrikast ajalugu iidsed monumendid. Linnapiirkonnas on rannad kivised või betoonist ja linnast väljaspool kaljused. 1,2 km pikkusel Antun Kosta teel võib jalutada ja loodust nautida kuni päris Malinskani välja. Külastades Njivici, proovige kindlasti tennisemängu, minigolfi, sukeldumist või ratsutamist. Njivic asub Krčki sillast 10 km kaugusel.

Rabac

Pikka aega vaid väikseks kalasadamalinnaks olnud Rabac on nüüdseks Istria poolsaare kauneim kuurort. Rabac meelitab reisijaid oma sooja merevee, maalilise rannikuala ja rahvustoite serveerivate restoranidega. See on ideaalne koht perepuhkuseks. Kitsad tänavad laskuvad mägede järskudelt nõlvadelt otse merre ning rannikuala on ümbritsetud mändide ja oleandrite rohelusega.
Kuurort on sobilik ka spordisõpradele. Siin on 20 tenniseväljakut ja loodud võimalused sukeldumiseks ja kalapüügiks. Linnasüdames paiknev St. Marina laht valendab sadadest jahtidest. Korraldatavad ekskursioonid pakuvad võimalust külastada paljusid läheduses ja kaugemal asuvaid saari.
Rabaciga külgneb suurejooneline Labini linn, mis täidab külastaja unustamatute muljetega.